Totalitaarsete riikide kunst
Nende
autoritest oli Saksamaal tuntuim ARNO BREKER, Venemaal VERA MUHHINA. Eriti
sarnaseks muutus kunst sõdade ajal, kui vaenlast esitati näiteks poolloomaliku koletisena, oma
sõjamehi aga õilsate kaitsjatena. Ainus oluline erinevus kahe riigi kunstis oli alasti keha
kujutamises. Saksamaal oli see lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga,
nõukogude kunstis oli alasti keha aga peaaegu tabu.
Kunstipoliitika ideoloogilised õigustused olid Saksamaalja Venemaal erinevad.
Natsionaalsotsialistide vaadete aluseks oli rassism ja sellele toetudes väideti, et moodne kunst
on ,,rassiliselt alavääruslike inimeste eneseväljendus". Hea kunst sai olla ainult selline, mis
aitab tõsta aaria rassi väärikust ja mehemeelt. Selleks pidigi kujutama rassiliselt täiuslikke
inimesi ja toetuma väärikatele eeskujudele mineviku kunstis.
Vene kommunistid püüdsid oma võimu maskeerida humanistlike loosungitega. Kunsti