Isikunimetustest eesti fraseoloogias
tunnuse kaudu, vaid mitme tunnusega, teda kirjeldatakse mitmest aspektist korraga.
Tervikkujund on tekkinud ümbermõtestamise käigus, kus on aktualiseerunud lähte- ja
fraseoloogilise väljendi ühised assotsiatiivsed tunnused. (Õim 2001a: 559)
3. Kolmanda rühma moodustavad situatsioonist lähtuva kujundiga nimetused.
Fraseologismid nagu Buridani eesel, halastaja samaariamees, Taavet ja Koljat on tekkinud
kirjandusliku, sageli sakraalkirjandusliku süzee alusel. Lühike fraas võtab endale tihtipeale
keeruka teksti ülesande. Üld- või pärisnimi fraseologismi koostisosana vihjab mingile teatud
situatsioonile, täites situatsiooni märgi ülesannet. Nimekandja omadused selguvad süzees.
Tunnused, mis on Taaveti ja Koljati nominatsiooni aluseks, selguvad keelevälise situatsiooni
põhjal, mis põhineb Vanal Testamendil. Keelevälistele tausttunnustele rajatud kujundi efekt