Eesti kunst keskajast klassitsimini
Kõrged laiad aknad paiskasid kooriruumi valgust ja muutsid ta poolhämara pikihoone kõrval
pidulikult kirkaks. Tehti ka uus koor eesti hilisgootika suurejooneline ehitis.
Lõuna-Eestis muutus sel perioodil domineerivaks omapärane kirikutüüp, mis oli territoriaalselt
seotud Tartu piiskopkonnaga ega ulatunud selles kaugemale. Ordule kuulunud aladel ei ole selles
perioodist säilinus ühtegi silmapaistvamat sakraalhoonet. Vanemate kohalike 3-lööviliste
kodakirikute eeskuju järgides on nad säilitanud suhteliselt suure. ruudule läheneva põhiplaaniga
kooriruumi, mida üksikutes kirikutes mõjukalt rõhutas tähekujuliselt paigutatud roietega
ristvõlvik. Ka pikihoone plaan moodustab peaaegu ruudu. Suhteliselt lai võidukaar ühendab
koori ja pikihoone rahulikuks tervikuks. Valitsesid suhteliselt laiad ja madalal paigutatud võlvid.