Eesti keskaegne sakraalarhitektuur
Eesti keskaegne sakraalarhitektuur
Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda:
1) Lääne-Eesti ja Saaremaa;
2) Kesk-Eesti;
3)Tallinn ja Põhja-Eesti;
4) Tartu ja Lõuna-Eesti.
Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Enamik neist on mitu
korda ümber ehitatud.
Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud;
seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis.
Ühelöövilised kirikus Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha, karuse, Hanila, Ridala.
Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad
ümarpiilaritele. Vanimast neist on Ambla ja Koeru, mis said juba 13 saj läänetorni.
Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Väikeses Saha
kabelis on hästi näha võlvide konstruktsioon. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14
saj Keila kirik (torn 19 saj).
Tallinna kolm suuremat kiriku...