Ornamendid ja värvid Eesti rahvakunstis
Kevadel,
enne karjalaskmist, tõmmati mulla peale rist. Ristilt saadi abi ka suurematel töödel näit.
põllu ristikündmine pidi tõrjuma sealt eemale nii vanapagana kui ka ohakad.
kolmnurk - pürgimus kõrgema ühtsuse poole. Tuntud laialt ka kui tule või vee märk või
viljakuse sümbol. On olnud ka õnnetust ärahoidev tähendus, kuid ka ohtliku kurjuse jõud
Siksak - viljakuse, õnne ja rikkuse sümbol. Tähendas ka ussi kui manala valvurit ja
kodukaitsjat. Rõhtne sik-sakjoon oli eelkõige vee sümbol, samuti taevast ja maad ühendav
sild merelainete või mägede silueti kujul. Püstjas sik-sak seostus välgu kaudu veega, oli
taevast ja maad ühendav sild välgunoole kujul.
Ruut ja romb - piiratud ruumi ja ideaalse püsiva struktuuri väljendaja. Kosmilise
maailmakorra, maa ja päikese märk. Ruudul oli tihe side ristiga ja sümbolarvuga neli (tuli,
vesi, maa, õhk), maine maailm. Kui rombi keskele asetati punkt, siis sümboliseeris see
viljatera