Kordamine kunstiajaloo eksamiks
muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimese hingeelu peen analüüs ei olnud mitte
omaette eesmärgiks, vaid ligimesearmastuse väljenduseks. Rembrant armastas neid, keda
kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ja andestas nende puudused. Mõõdupuuks sai inimese
sisemaailma.
Rembrant võitis tunnustuse grupiportreega ,,Dr Tulpi anatoomialoeng". Järgneva kümne
aasta jooksul maalis ta peamiselt portreid (eriti oma naisest Sakiast) ja mütoloogilisi või
piibliainelisi kompositsioone. Neid teoseid iseloomustab bravuurne elurõõm, toredusküllus,
soojad kuldsed toonid (,,Danae", ,,Autoportree Saskiaga") mitmes töös on tunda itaalia baroki
mõju.
Pärast Saskia surma algasid Rembrantil majanduslikud raksused. Kunstniku looming arenes
aga tõusujoones. Ta ei saavutanud oma töödes väljendusrikkust enam mitte efektsete pooside ja