Keeleteaduse alused II eksam
1. India keeleteadus
India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid;
keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil
eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Sakatayana väitis, et verbid on primaarsed ning kõik
nimisõnad on neist tuletatud. Yaska väitis, et lausete tähendused on esmased, neist tuleneb ka
sõnade tähendus; eristas nelja sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, eeltegusõnad ja partiklid.
Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi
juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet;