Eesti vabariik(1920-1939)
kaitseliiduleping. 1920. Aastate II poolel ja 1930. Aastate algul normaliseeriti
suhted Nõukogude Liiduga.
1921. aastal asutus Eesti Rahvasteliitu. Eesti püüdis osaleda rahvasteliidu poolt
loodava kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises. Eesti diplomaadid lõid
aktiivselt kaasa Rahvasteliidu töös. 1930. Aastatel muutus rahvusvaheline
olukord. 1934. Aastal tõusis päevakorda sõlmida Eesti-Vene vastastikuse
abistamise leping.
1930. Aastatel tihenesid kontaktid Sakasamaaga. 1939. Aastal sõlmiti Eesti-
Saksa mittekallaletungileping, mida käsitleti mujal maailmas kui Eesti asumist
Saksamaa poolele. Eesti ei tahtnud liituda ei Venemaa ega Saksamaaga ja
kuulutas end 1938. Aastal neutraalseks.
3.Majandus
Olulisem ümberkorraldus oli MAAREFORM, mis võeti vastu AK poolt
oktoobris 1919. Tekkis 35000 uut asundustalu.Maareformi tulemusena asendus
suurmaapidamine väikemaapidamisega, kadusid teravad vastuolud maaomanike