7 8.3 1.5 -7.2 10.7 Québec - - -4.6 3.3 10.8 16.3 19.1 17.6 12.5 6.5 -0.5 -9.1 City 12.4 11.0 Halifax -5.8 -6.0 -1.7 3.6 9.4 14.7 18.3 18.1 13.8 8.5 3.2 -3.0 Charlotteto -7.2 -7.5 -3.0 2.7 9.2 14.8 18.8 18.4 14.0 8.6 3.1 -3.6 wn St. John's -4.0 -4.6 -2.0 1.8 6.4 11.3 15.8 15.6 11.8 7.3 3.3 -1.4 Fredericton -9.6 -8.5 -2.5 4.0 10.8 16.2 19.3 18.3 13.0 7.3 1.2 -6.6 Temperatuur ja sajuhulk Mullad Valdavateks mullatüüpideks on riigis leetunud ja soostunud mullad. Leetmullad on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale uhutud, iseloomulik okasmetsadele. Soostunud leetmullad on niisketel madalatel luidestunud rannavallidel ning meretasandike kõrgematel kohtadel. Põuakartlikud mullad, mille viljakus on ebasoodsa niiskusreziimi ning toitainete vähesuse tõttu madal eriti kuivadel suvedel. Enamasti kasutatakse neid alasid
Vaadata muutusi tsirkulatsioonis. Slope muutujaks (y) on jaanuariväärtused ja teine argument on aastad. Tõus korrutada 60-ga (aastate arvuga). Valemit saab paremale lohistada. Temperatuuri kohta samuti leida slope funktsiooniga. Standardhälve ja variatsioonikoefitsient, miinimum, maksimum, muutus, p väärtus, korrelatsioon (sademetega). P- väärtus T-testiga. Tools - data analyses, regressioon. Y summa, x aasta mann-kendalli test. Esimeses reas on indeks, teises temperatuur või sajuhulk. Tools macro, valida programm (run) ja arvutab tulemused. Mk üle 2 siis on oluline trend. P väärtus. Trend kaob ära, kui arvestada kaasmuutuja mõju sisse. Ühes on trend olemas, mis on ka teise trendi põhjustanud. Seega AO muutus on põhjustanud muutuse temperatuuris. CPC kodulehelt: indeksite kaartidel on punase ja sinise vahel valge ala. Indeks näitab tsirkulatsiooni tugevust valgel alal. Valge ala on see, kus tsirkulatsioon toimub. Töö tuleb 15. nov ära teha ja saata.
annaabi.ee 
