Kommunistliku maailma lagunemine
kogunesid sajad tuhanded inimesed Tallinnas lauluväljakule, kus ühiselt lauldi ning nõuti Eestile vabadust. Võimud olid kontrolli olukorra üle
kaotanud, Moskva oli sunnitud minema järeleandmistele. Eesti kommunistliku partei ebapopulaarse juhi Karl Vaino vahetas välja Vaino
Väljas. Eestist levis laulev revolutsioon Lätisse ja seejärel Leetu. Aprillis 1988 loodi Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav
Rahvarinne, peagi alustas Lätis tegevust Rahvarinne ja Leedus analoogilise Sajudase liikumine. 1988. aasta novembris teatas Eesti NSV
Ülemnõukogu, et nüüdsest kehtivad NSV Liidu seadused Eestis alles pärast nende ENSV Ülemnõukogus kinnitamist, st Eesti kuulutas ennast
suveräänseks, mille all mõisteti tollal autonoomiat NSV Liidu raames. Gorbatsov tühistas selle otsuse, kuid see ei suutnud keskvõimu
autoriteeti enam taastada. 1989. aasta NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimistel olid Balti liiduvabariikide rahvarinnete kandidaadid
annaabi.ee 
