Eesti rahvamuusika
("Katri tahab takkusida, Katri vingub villasida, nuuksub lina nuustakaida!").
Tänu- ja soovimislauluga tänati andide eest, pöördudes iga talupere liikme poole eraldi: peremehele sooviti viljaõnne, perepojale hobuseõnne,
sulastele koerteõnne, pereminiale lasteõnne, peretütrele kosilaseõnne jms. Väljudes või juba õues lauldi hüvastijätulaulu, lubades järgmisel
aastal tagasi tulla.
Sajatuslaulu lauldi siis, kui ei avatud ust ega lastud sisse. Sajatustes kuulutati karjale kadu ("saagu su sead surema"), perele tõbesid, nälga ja
muud ebaõnne ("susi sitku supipatta", "jääge te koju kopitama", "saagu sul savitse latse").
JõululauludJõulud on eelkõige muistne uue päikeseaasta alguse ja valguse tagasipöördumise püha. Vanal ajal oli see pikem periood, mis algas
toomapäevast (21. detsember) ja lõppes kolmekuningapäevaga (6. jaanuar). Valguse sümbolina võib käsitada ka ristiusu Kristust, kelle
sünnipäev on 25. detsembril
annaabi.ee 
