stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega[1]. 1.2 Osoon Osoon moodustab Maa ümber efektiivse kaitsekilbi, mis on õrn ja kergesti purustatav. See paikneb 20 kuni 50 kilomeetri kõrgusel stratosfääris nii hõreda kihina, et kogutuna kokku ühele kõrgusele, moodustaks ta vaid mõnesentimeetrise kihi. Osooni kontsentratsioon muutub stratosfääri eri kõrgustel, kuid tema hulk ei ületa kunagi ühte sajatuhandikku ümbritsevast atmosfäärist [3]. Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Õhu koostises oleva hapniku (O2) molekul koosneb vaid kahest hapnikuaatomist, kuid osoonimolekulis on neid kolm (osoon ehk trihapnik). Osoonimolekulid tekivad fotokeemilise reaktsiooni tulemusena. Hapnikumolekulide reageerimisel tekivad osoonimolekulid ning samas tekivad osoonimolekulide reageerimisel hapnikumolekulid. Kui tekkivate osoonimolekulide arv
(Wikipedia,Globaalprobleemid, http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalprobleemid, 17.02.2012) Osoonikihi hõrenemine ,,Osoon moodustab Maa ümber efektiivse kaitsekilbi, mis on õrn ja kergesti purustatav. See paikneb 20 kuni 50 kilomeetri kõrgusel stratosfääris nõnda hõreda kihina, et kogutuna kokku ühele kõrgusele, moodustaks ta vaid mõnesentimeetrise kihi. Osooni kontsentratsioon muutub stratofääri eri kõrgustel, kuid tema hulk ei ületa kunagi ühte sajatuhandikku ümbritsevast atmosfäärist. Aastatuhandete vältel on atmosfääris leiduv "mürgikiht" kaitsnud elu planeedil Maa. See on osoonist moodustuv kiht, mis nagu kilp kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. Kui osoonikiht kaob, steriliseerib päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava." (Keskkonnaministeerium, Osoon ja osoonikiht, http://www.envir.ee/1031, 17.02.2012)
annaabi.ee 
