Hallhüljes
Ilma vanaloomade hooleta pojad hukkuvad. Pärast poegade
ilmaletoomist, paaritumist ja karvavahetust, mis kestab aprilli lõpuni, hajuvad hallhülged
ulgumerele üksikult või väikeste salkadena.
Hallhüljes on vähem inimpelglik kui viigerhüljes, teda kohatakse sagedamini inimasustuse ja
kalapüüniste lähedal. Sageli lähenevad ja järgnevad nad aeglaselt sõitvatele paatidele.
Hallhüljes on suhteliselt sotsiaalne loom, kes koguneb aastaringselt mitmekümne- või
sajapealistesse karjadesse. Ka merel liikudes on hallhülged mõnest kuni mõnekümnest
loomast koosnevates rühmades. Poegade sündimise ajaks kogunevad emasloomad kuni
mitmesajast loomast koosnevatesse seltsingutesse. Poegadega emased on üksteise, võõraste
poegade ja isaste suhtes väga agressiivsed.
Hallhüljes on suuteline sukelduma 100 m sügavusele ja jääma vee alla kuni 10 minutiks.
Hallhülgel puuduvad looduslikud vaenlased, poegi võivad ohustada kotkad. Rünnakuoht on