Soome-ugri rahvakultuur
tulemusena. Üldisemalt võeti põhjapõdrakasvatus omaks alles 19. sajandil, pärast seda, kui metsikute põhjapõtrade
arvukus oli oluliselt vähenenud. Vaid Ponoi ja Semiostrovski aladel olid suured põhjapõdrakarjad levinud juba 19.
sajandi alguses. Tegevust laiendati suurperedele kuulunud maa-aladele, võttes kasutusele ühiskarjapidamise, mida oli
võimalik harrastada talvekülades elades. Enamikul koolasaami peredest olid kuni sajapealised karjad. Mõnes
kogukonnas, näiteks akkalasaami aladel, jäi siiski valdavaks kalapüük ning jahipidamine.
Koola saamide majanduslikule toimetulekule (eriti põhjapõdrakasvatusele) tekitas tõsiseid raskusi põhjapõdrakatku
eest põgenevate komide ja neenetsite sisseränd Petsoora aladelt 1886. aastast alates. Komid ja neenetsid tegelesid
samuti põhjapõdrakasvatusega, muutudes saamide peamisteks konkurentideks. Intensiivse põhjapõdrakarjatamisega
annaabi.ee 
