pooleks. Kaaslane mõtles veidi ja ütles siis: "Ma arvan, et ei. Kaevata oskab ju igaüks" Kurg ei andnud aga asu. Lõpuks Mõttetus nõustus, salakaval naeratus näol. "Mine too sina labida!" hüüdis Mõttetus ja läks koobaste juurde. Kure-härra aga jooksis tuhatjalu ehitusplatsile labida järele. Ta kiirus oli niivõrd suur, et küünised jätsid maasse piklikud sügavad augud, mis veel tänapäevalgi näha on. Me kutsume neid `orgudeks`. Mõnedesse on vesigi sisse sajanud ja nii on järved tekkinud, kuid see on juba teine legend... Tagasi Kureonu poole pöördudes vaeseke jõudis labidaga koobste juurde tagasi, kuid Mõttetust seal enam polnud too oli juba õnnelikult Kanaarisaartele puhkusele sõitnud. Ahne kurg jäi aga pika ninaga, kuid vähemalt tegi ta ühe kasuliku heateo tõi siia maailma orud, mis veel praegugi näha on. Happy End
Vassilit pettuses, sest rahatähti leidus erinevatest riikidest (maagi töö). 8. Berliozi sugulane tuli kadunu korterit tahtma pärida. Woland oli oma abilistega (Korovjev, kass Peemot, näkk Hella ja punapea mees Azazello) sinna peale Stjopa Jaltasse saatmist elama asunud (korter nr 50) ja nad peletasid sugulase eemale. Lisaks hirmutasid nad ka Varieteatri einelauapidaja eemale, kui too maagilistest 10-rublastest kaebama tuli, mis olid teatri nr ajal alla sajanud ja nüüd paberiks kippusid muutuma. 9. Margarita meenutas meistrit, igatses nendevahelist armastust ja arutles, miks ja kuhu meister kadunud oli. Ta läks parki pingile istuma. Kõrvale ilmus mingi aja pärast Azazello ning andis talle imekreemi ja leppis kokku kohtumise Wolandiga. Margarita oli nõus, sest punapea Azazello jutust jäi mulje, nagu ta teaks midagi meistrist, ning naine mõtles, mis tal ikka kaotada on. Õhtul
Maakeral pidevas liikumises olev vesi moodustab veeringe. Veeringeks nim vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes Maa sfäärides (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, biosfäär) ja nende vahel. Vee liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi mere pinnalt ning langeb sinna ka tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul kui merest aurunud vesi kandakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Maismaale sajanud veest aurab osa otse õhku tagasi. Osa satub õhku taimede kaudu, transpiratsiooni töö, osa vett aga imbub pinnasesse ja sealt põhjavette. Osa vett satub ka järvedesse ja jõgedesse ning sealtkaudu taas merre. Kogu maismaale sadanud veest aurab 2/3 ja vooluvetega lahkub 1/3. Inimene saab joogiveeks kasutada puhast ja kergesti kättesaadavat magedat vett. Puhas vesi on hinnaline loodusvara. Meil parasvöötmes hinnalist vett veel jätkub, paljudes maakera piirkondades