Filmiajalugu
aditiivset värvisünteesi. Lumiere`id asendasid tärkliseterad õllepärmitolmuga, mis oli
peenema struktuuriga ning paistis paremini läbi, Agda aga kasutas kummiaraabikust
terasid. ( Kaljund 2010)
Murrang tuli mõned aastad hiljem, kui Kodak ja Agfa hakkasid tootma mitmekihilist
värvifilmi, kus värve jäädvustati subtraktiivse meetodiga. Sellised värvifilmid on
müügil tänapäevani. ( Kaljund 2010)
Kaasaegne digitaalfotograafia ei erine oma olemuselt kuigi palju sajandivanusest
värvipildistamine toimub ka tänapäeval enamasti läbi kolmevärvilise niinimetatud
Bayeri filtri, nii et iga kujutis jäädvustatakse tegelikult kolme halltoonides pildina.
Fotode esitamisel ekraanil aga segatakse need kanalid taas kokku. Paberile trükkides
(ajaleht, raamat, printer) läbib värvipilt seejuures veel ühe teisendusfaasi, kus kolme
kanaliga RGB-kujutisest (red, green, blue) saab nelja kanaliga CMYK (cyan, magenta,
yellow, black) värvipilt. ( Kaljund 2010)