Eesti raha 1918-2011
käibele ei lastud (V. Malken, 1997, :lk.15). Paralleelselt vanade kupüüridega ilmusid
1991. aastal ringlusesse muudetud kujunduse ja vastava aastaarvuga paberrahad. Kõige
suurem Eestis käibele tulnud Nõukogude Liidu rahatäht on 1000 rubla.
Rubla on oma nime saanud venekeelsest tegusõnast , mis tähendab tõlkes
raiuma. Ajalooliselt oli rubla teatud kaaluga raiutud hõbedatükk. Värvideks oli
üherublalisel ookeripruun, kolmesel roheline, viiesel sinine, kümnesel punane ja
sajalisel beez. Rubla jaguneb 100 kopikaks. Nimetus kopikas tuleneb sõnast , mis
tähendab oda. Esimesed kopikad, mis vermiti Moskva Suurvürstiriigis peale Novgorodi
vallutamist 1478. aastal, kandsid Moskva vappi Püha Jüriga, keda kujutati odaga tapmas
draakonit. 1-, 2- , 3- ja 5-kopilkalised olid ühesuguse kujundusega, millede aversil on
lühendatud kujul riigi nimetus ,,CCCP" ja riigivapp 11 lindiga, tähistamaks
liiduvabariikide arvu ning reversil vastavad nimiväärtused ja vermimisaasta.
annaabi.ee 
