mis sobiks ka lühikeseks ülevaateartikliks. Taani protestisiga Taani protestisiga (saksa keeles: Rotbuntes Husumer Protestschwein) on haruldane kodusigade tõug, mis tänu oma punasele värvile ja laiale valgele vertikaalsele triibule ja valgele horisontaalsele õrnale triibule meenutab värvidelt Taani lippu. Protestisiga pärineb Põhja-Frisiast Lõuna-Schleswig'ist 20ndast sajadist, kui taanlased, kes elasid piirkonnas kus ei lubatud heisata ega hoida Taani lippu, otsustasid teha protestiseast nende kultuurilise sümboli. Tõug kasvab umbes 92 cm (36 tolli) kõrguseks ja kaalub kuni 350 kg. See tõug oli ilmselt välja loodud Holsteinian'i ja Jutlandian'i rabaseast, inglise Tamworth'i seast ja Angeln Saddleback'i punase variandi seast. Protestisiga tunnistati tõuna 1954ndal aastal ja pärast viimast sündi 1968 kuulutati tõug väljasurnuks
aastat e.m.a Hiinast leitud puuplaate, mille abil kanti värvaineid riidele, paberile kui ka savile. Sisu on läbi aegade andnud trükistele paljud inimesed. Mida kaugemasse aega vaatame, seda vähem on teadaolevaid autoreid. Näiteks Sokrates, Platon, Alcibiades on ühed vähestest teadaolevatest tekstisisu andjatest trükitud paberitele ja plaatidele. Läbi aegade on siiski sisu andmise üldeesmärk jäänud samaks: õppida ja õpetada. Puuplaatide abil türkkimine tuli indas 6. sajadist laialdaselt 3 kasutusele spirituaalsete tekstide paljudamiseks. Ühe puuplaadiga oli võimalik trükkida 300 pilti enne kui plaat kuluma hakkas. Eroopasse jõudis see tehnoloogia rohkem kui 2 korda hiljem, 14. aajandil, ning seda hakati kutsuma puulõikeks. Sel ajal muutus kättesaadavamaks ka paber. Esimeseks muudetava tekstiga trükivormi leiutajaks peetakse Bi Shengi, kes 1040 aastal Hiinas mõtles välja portselanist
annaabi.ee 
