V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
ajal oli kolm kirikut ja üks klooster. Veel edasi, kui jätta vasakule Gobelinide veski neli valget
müüri, siis Saint-Jacques'i eeslinn oma kauni nikerdatud ristiga teeristil; Saint-Jacques
du Haut-Pas' kirik, mis tol ajal oli veel gooti stiilis, terava tipuga ja veetlev; Saint-Magloire'i
kirik ilusa lööviga neljateistkümnendast sajandist, mille Napoleon muutis heinaküüniks;
Notre-Dame des Champs'i kirik oma bütsantsi-mo-saiigiga. Ja lõpuks, kui mööduda kartuusi
kloostrist, sellest Justiitspaleele kaasaegsest rikkalikust ehitusest hulga aiakestega, ja halva
kuulsusega Vauverfi varemeist, peatus silm läänepoolses küljes Saint-Germain-des-Pres'
kiriku kolmel romaani stiilis tornil. Selle kiriku taga algas Saint-Germaini eeslinn, mis tol
ajal moodustas Juba suure kogukonna ja millel oli oma paarkümmend
119
tänavat. Eeslinna üht nurka märkis Saint-Sulpice'i terava tipuga kellatorn.