Väikelaps ja lugema õppimine
John Locke (17.saj.) pakkus välja tähtede õppimise vahendiks täringut. Täringu igale küljele
oli kirjutatud täht. Sellist lihtsat vahendit kasutades saadi aru, et tähti võib õppida ka teisiti kui
vaid ranges tähestiku järjekorras. See oli samm liikuva aabitsa poole.
Palju teisigi võtteid leiutati selleks, et tähekujusid saaks paremini meelde jätta ja lugemist
meeldivamaks teha. Näiteks kasutati mängukaarte silpide ja sõnadega, tähekujusid joonistati, aga
ka valmistati saiataignast ja must materjalist. Ka kasutati tähtede lisamise harjutusi, mis
elavdasid tähtede, silpide ja sõnade lugemist. Näiteks R_RE-REB-REBA-REBAN-REBANE.
Häälikumeetod
Oluline edasiminek toimus tänu Valentin Ickelsamerile aastast 1527. Tema soovitas hääldada
vaid seda häälikut, mida täht märgib. Lugemist hakati käsitama kui häälikute
reastamist.Koolitöösse jõudis häälikumeetod Henrich Stephani kaudu (19.saj). Tema soovitas