Nimetus on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliseltkaalikale. Kõige paremini sobivad rapsi kasvatamiseks keskmised liivsavi- ja saviliivmullad, mille pH on üle 6,5. Kui pH tase on 6,0 või alla selle, on muldade lupjamine vajalik. Rapsi kasvatamiseks ei sobi põuakartlikud (liivased) ega liigniisked maad. Rapsi kasutusalad Enim kasutatakse rapsi toiduõli valmistamisel. Valminud rapsist pressitakse välja õli. Külmmenetlusel pressitud rapsiõli lisamine saiataignale muudab saiad ilusaks kollaseks. Koostöös füüsikainstituudiga uurib õlitaimeühistu rapsiõli kasutamise võimalusi saeketiõlina. Praegu kasutatakse metsas sadu tonne vana mootoriõli, mis aga reostab loodust. Looduslikult puhas rapsiõli sobiks saeketiõliks hästi. Ka transmissiooniõlina traktorite käigukastides saab rapsiõli kasutada, samuti igasuguste vormide määrimisel näiteks katusekive tootvais ettevõtteis. Rootsis toodavad talupidajad rapsiõlist ise
Naatriumkloriidil on mitmeid häid omadusi, mistõttu teda kasutatakse peale maitsestamise veel mitmel otstarbel argielus. Näiteks noaotsatäis tavalist keedusoola munavalges või vahukoores vahustamisel suurendab selle mahtu; kohviveele näpuotsaga soola lisamine toob paremini esile aroomi, keeduveele lisatav sool alandab pisut keemistäppi ja köögivili saab varem pehmeks, säilitades paremini värvi, kusjuures säilib ka rohkem pikemal keetmisel kaotsiminevaid vitamiine; leiva- või saiataignale soola lisamine aitab kaasa õigele poorsusele, leib ei jää nätskeks. Minevikus oli sool kaubavahetusel rahvusvaheliseks valuutaks. Soolaallikate valdamise pärast peeti tihti sõdu. Soola kasutati mõnel pool isegi rahana. Näiteks 13. sajandil olidki Tiibetis käibel soolarahad. Mõnedel Aafrika hõimudel olid sool ja kuld võrdses hinnas. Soola kasutamist rahana on tuletatud itaalia rahaühik soldo ja sõna soldat, kes sai naturaaltasuna soola. Ka Vana Roomas maksti osa palka soolas.
annaabi.ee 
