E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
üksi. Sepp pigistas hambaid kokku.
«Vaata, Mai, mis sa minuga oled teinud,» ütles Goswin etteheitvalt. «Ma ei ole kuri inimene
ega külma südamega, aga praegu pannakse mu isa puusärki ja mina ei ole veel ühtegi
pisarat silma saanud ega oma õnnetuse peale mõtelnudki. Sa oled mu ara nõidunud, nii et ma
uneski muud ei näe kui sind üksi. Miks sa vaevad mind nii armutult?»
Mai ei kostnud midagi.
«Ole mu vastu vähegi lahke ja sõbralik, siis tahan ma su kõige alam saiane olla,» rääkis
Goswin edasi. «K;:si mis tahad, ja kõik täidetakse kiiresti. Sa pead alati siidis ja sametis
käima, kõige paremad hobused peavad su õrna keha kandma ja kõige uhkemad rüütlid su ees
kummardama . . . Kallis Maieke, üheainsa musu eest . . . »
«Jätke mind rahule!» karjatas Mai.
«Ma ei või sind rahule jätta!» hüüdis Goswin tuhinal. «Sa ei pääse iialgi minu käest,
niisama vähe kui mina sinu paelust pääsen. Ütle, kas tahad mu naine olla? Kas tahad? Ütle