õpetust. Siis tuli talle mõte. Kui üks õhtu külarahvas mäelt jälle toitu palus, andis mägi nii palju toitu, et külarahval oli tükk tööd, enne kui nad kõik jõudsid kodudesse vedada. Muidugi oli ka mõisnik platsis. Kuid seekord, kui ta ütles ,,Seesam,avane", ei tulnud sealt mitte toidukraami, vaid kogu mägi viskas suure leegiga põlema. Hädavaevu pääses mõisnik põletushaavadest. Kui ta koju läks, avastas ta oma ehmatuseks, et kõikjal sahvrites oli vili kadunud. Raasukeski polnud alles. Mõisnik oli samasuguses olukorras, kui varem. Mis puutub külaelanikesse, pärast seda kui nad põlevat mäge nägid, olid nad küll kurvad, aga õnneks oli mägi viimasel korral andnud nii palju toitu, et niipea ei tundnud keegi nälga. Kõige kummalisem oli see, et mägi lõõmas mitukümmend aastat jutti. Kuid ükspäev kustusid leegid ja alles oli ainult hiiglasuur kruusaauk
Second level Third level Fourth level *üleni hallika värvusega, Fifth level mõnikord kollaka või pruunika varjundiga. Kõht on hele- või kollakashall *selgelt äratuntav on ta nn. "hiirelõhna" tõttu, mida eritavad muskusnäärmed *elab peamiselt elamutes - sahvrites, aitades, keldrites ja muudes panipaikades *toiduks taimede seemned, eriti teravili, muud taimeosad ja putukad, inimeste toit ja jäänused *ülisuur sigivus, kuni 8 pesakonda, 3-8 poega iga *palju vaenlasi Aitäh!
Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige. Kaanekujundaja: Mari Kaljuste Sisukokkuvõte ,,Rehepapp" räägib saksa aegsest eestlaste elust. Sellest, kuidas inimesed käisid vargil mõisa ja ka teiste külaelanike sahvrites ning eestlaste uskumustest ning tõekspidamistest. Vargil käidi tavaliselt krati ehk pisuhänna või puugiga. Kratt ehitati kättesaadavatest tarvetest nagu vanad luuad ja kopsikud ning peale ehitamist tuli minna keskööl ristteele vanapaganaga kohtuma. Vanapagan andis kratile elu ning vastutasuks tuli anda oma hing. Selle kinnituseks tuli tilgutada vanapagana hingederaamatusse kolm tilka verd. Kuid ka vanapagan ei jäänud tüssamisest ilma.
ei tasu Iisraelis salatit tellida, kuna siis kantakse teie ette lauale terve kuhi erinevat vegetaarset kõhutäidet. Salatis võib olla mida iganes: lehtsalatit, porgandit, magusmaisi, paprikat, sibulat, koos pähklite, juustu, oliivide, muna ja majoneesiga, mida on garneeritud peterselliga ja üle valatud oliiviõliga. Kõrvale pakutakse alati värsket leiba ja võid, mõnikord ka aurutatud kartulit. Ka suupisted on au sees. Suupisteid nimetatakse külaliste pajukiks. Sahvrites leidub nii praetud päevalilleseemneid, mandleid, kuivatatud puuvilju, väikseid soolarõngaid, värskeid datleid, kartulikrõpse ja muud. Lisaks veel mitut sorti värskelt pressitud mahla, jäävett sidruni ning mündilehtedega ja juurviljakorvi vastavalt sellele, mida hooajal leidub (melonid, viinamarjad, virsikud jne). Peale sellise tõsise eelroa aga pakutakse päris einet. Külaline, kes pole jätnud oma kõhtu tükikestki vaba ruumi, on nüüd püsti hädas. (Sellised... 2001:43)