siledat järvepeeglit. Võtan vaikselt istet, üritan võimalikult vähe loodust segada, oma mõtetega hoopis teises maailmas olles. Kujutan ette, milline oleksin 10 aasta pärast eesti tippteadlane, Tartu Ülikooli rektor, kuid see on pelgalt unistus. Nii kõrgele jõudmiseks on vaja kõvasti pingutada ja ise aktiivne olla. Ennem tuleks käia ise ülikooli tee lõpuni, saada kõrge haridus, et peale lõpetamist Järsku kuulen põõsas sahisemist, kuid see on vaid siil, kes turtsudes minema jookseb. Mõtteis olin vist päris kaua ja sügavalt, sest tuul oli mulle märkamata tõusnud. Pea kohale oli kogunenud päris suur pilvekogum. Püsti tõusta enam ei suuda, järve pimedus hirmutab mind, mind valdab tunne nagu iga hetk kargab veest välja mõni koletis, igaksjuhuks kontrollin seljatagust, kuid asjata. Tühjus. Minu jaoks pole siin maailmas enam midagi peale pingi, millel istun, järve ja iseenda
peenesõmeraline mullastruktuur. Külvamine: Sobiv külviaeg oleks mai I pool. Hilisema külvi korral jääb koristusperiood liiga hiliseks. Sobiv mullatemperatuur külviks oleks 8°C. Sobiv idanevate seemnete arv m²-le on 600...800 (umbes 50 kg/ha). Sobivaks külvisügavuseks on 2...3 cm. Tavaliselt külve ei rullita. Seda tehakse erandina ainult väga kergetel või põuastel muldadel. Koristamine: Lina on koristusküps, kui taimed on pruunid ja taime raputades on kuulda kupardes seemnete sahisemist. Sordist olenevalt võivad varred aga olla veel rohelised. Seemnete niiskus sellel ajal on umbes 30%. Kombaini ummistuste vältimiseks võib põldu 10...15 päeva enne koristust glüfosaadiga pritsida. robleemiks võib kujuneda koristusjärgne taimemass, mis maha jääb. Seda on tavaliselt raske sisse künda. Selle kergendamiseks tuleks põld enne kündi siledaservalise randaaliga künni suunas randaalida või künnieelselt rullida. kompenseerivad selle hõrenemise
annaabi.ee 
