Taimestik ja loomastik Atacama kõrbes kasvab palju kaktuseid, eri liiki kõrbelilli jpt.Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, sest neil on pikad okkad auramise vähendamises ja suur soolatalutavus.Leidub isegi taimi, mis suudavad seal kasvada soola peal.Paljud taimed õitsevad pärast lühikest vihmaperioodi kiiresti. Viigikaktus kohastumus on see, et ta oskab end edukalt päikesekuumuse eest kaitsta. Tema lihtsalt keerab lehed nii, et päike võimalikult vähe nendele peale paistab. Saguaarokaktused kohastumus on see, et ta varsi katab vahakiht,juured on maapinna lähedal hargnenud ning lehtede asemel on neil astlad. Joonis 4.Viigikaktus Joonis 5.Saguaarkaktus Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandud, palju eri liiki rebaseid, iguaanid, sisalikud, jpt.Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus ja nad suudavad pikalt elada ilma veeta.Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Nandude
seotud oma koloniaalmaadega. Suurbritannia koloonia Bermuda asub Atlandi ookeanis ja moodustab samuti osa Põhja-Ameerikast. Põhja-Ameerika läänerannikul kasvavad maailma kõrgeimate puude hulka kuuluvad hiid-ja rannikusekvoiad. Idaosa metsades korraldavad vahtra, hikkori ja teiste heitlehiste puude lehed sügiseti priiskava värvipillerkaari. Kõrbealadel kasvavad prosoopised, viigi- ja saguaarokaktused. Küttimise ja inimasustuse tagajärjel on loomastik kahanenud, nii et piisonid, hundid ja karud ei ole enam laialt levinud liigid. Rohkesti on karibusid, põtru, puumasid, metskitsi, okassigu, kopraid, lõgismadusid ja alligaatoreid. Lindudest võib nimetada kalkuneid, aarasid, suur-jooksurkägu ja kiilaspeakotkast Ameerika Ühendriikide rahvussümbolit. Suure järvistu viis järve Ülemjärv, Huroni, Erie, Ontario ja
kujusid. Lõgismadu Ka lõgismadu oskab vett kokku hoida. Erinevalt teistest madudest tema mitte ei sisista, vaid väristab kiiresti oma saba otsas olevat õõnsate lülidega moodustist, lõgistit. See ei põhjusta nii suurt niiskusekadu, kui sisistamine. Lõgisti moodustub kestajäänustest ning suureneb iga aasta ühe lüli võrra. Rähn Kõrbes elades peab rähn leppima sellega, et seal pole suuri puid, kuhu sisse oma pesa ehitada. Seega tuli otsida midagi muud. Selleks osutusid saguaarokaktused. Sinna sisse on kerge pesa ehitada. Pesaõõnsuse meisterdamiseks toksib rähn lahti kaktuse pehmet sisemust ja viskab tükid välja. Säärane pesa on jahe ja turvaline kasvupaik poegadele, kes vööträhnil on pärast munast koorumist pimedad, paljad ja abitud. Seal saab end kaitsta päikese eest ja kiskjate ligipääs on ka piiratud. Seltsiks kaktuse sees elades on rähnil teised linnud, närilised ja putukad. Rähnide tööd kasutavad ära maailma
Lõgismadu Ka lõgismadu oskab vett kokku hoida. Erinevalt teistest madudest tema mitte ei sisista, vaid väristab kiiresti oma saba otsas olevat õõnsate lülidega moodustist, lõgistit. See ei põhjusta nii suurt niiskusekadu, kui sisistamine. Lõgisti moodustub kestajäänustest ning suureneb iga aasta ühe lüli võrra. Rähn Kõrbes elades peab rähn leppima sellega, et seal pole suuri puid, kuhu sisse oma pesa ehitada. Seega tuli otsida midagi muud. Selleks osutusid saguaarokaktused. Sinna sisse on kerge pesa ehitada. Pesaõõnsuse meisterdamiseks toksib rähn lahti kaktuse pehmet sisemust ja viskab tükid välja. Säärane pesa on jahe ja turvaline kasvupaik poegadele, kes vööträhnil on pärast munast koorumist pimedad, paljad ja abitud. Seal saab end kaitsta päikese eest ja kiskjate ligipääs on ka piiratud. Seltsiks kaktuse sees elades on rähnil teised linnud, närilised ja putukad.
Lõgismadu Ka lõgismadu oskab vett kokku hoida. Erinevalt teistest madudest tema mitte ei sisista, vaid väristab kiiresti oma saba otsas olevat õõnsate lülidega moodustist, lõgistit. See ei põhjusta nii suurt niiskusekadu, kui sisistamine. Lõgisti moodustub kestajäänustest ning suureneb iga aasta ühe lüli võrra. Rähn Kõrbes elades peab rähn leppima sellega, et seal pole suuri puid, kuhu sisse oma pesa ehitada. Seega tuli otsida midagi muud. Selleks osutusid saguaarokaktused. Sinna sisse on kerge pesa ehitada. Pesaõõnsuse meisterdamiseks toksib rähn lahti kaktuse pehmet sisemust ja viskab tükid välja. Säärane pesa on jahe ja turvaline kasvupaik poegadele, kes vööträhnil on pärast munast koorumist pimedad, paljad ja abitud. Seal saab end kaitsta päikese eest ja kiskjate ligipääs on ka piiratud. Seltsiks kaktuse sees elades on rähnil teised linnud, närilised ja putukad. Rähnide tööd kasutavad ära maailma väikseimad kakulised, haldjaskakud,
annaabi.ee 
