Eesti keskaeg
eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid, mis tähistasid vana usku.
Sama sündis Tartus, Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. Liivimaal ei viidud
reformatsiooni lõpuni, sest Liivimaa meister jäi ordule truuks ja lükkas uue
usu tagasi- vaatamata ordu kõrgmeistri usuvahetusele. Lutheri usuga
muudeti ladina keelsed jutlused rahvakeelseteks, kesksele kohale tõusid
jutlus ning kirikulaul, mis aitasid kaasa koguduse jumalateenistusse. M.
Luther tunnistas 7st sagramendist ainult 2, niiet need ainult jäidki.
Reformatsiooni järgsel ajal ilmus esimene teadaolev eestikeelne raamat-
Tallinna Niguliste kiriku õpetaja S. Wandradti ja Pühavaimu kiriku eesti
jutlustaja J. Koelli luterlik katekismus a 1535.
Vana-Liivimaa- Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-
territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas
üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad
Liivi ordu- eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha
annaabi.ee 
