Jan van Eyck
Pildi erakordsus avaldub jällegi rohketes detailides,
seda nii kanga mustrites kui ka tegelaste vahelt avanevas vaates. Kuni silmapiirini võib, lähema
uurimise järgi näha selgeid pisiasju, mis küll kaugenedes aina kahvatumates toonides on
kujutatud, kuid see kõik mõjub siiski väga loomulikult ja terviklikult. Ka figuurid on paigutatud
just sedasi, et suunata vaataja pilt maastikule. Läbi akna avaneb vaade rahvarohkele linnale,
jõele, sillal sagivatele inimestele, kauguses laiuvatele mägedele. Selleks linnaks peetakse Liége
´i. Renessansiaegse inimese uudishimu tõestavad kaks kõrvaltegelast sillal. Ka sellel maalil ei
puudu sümbolite mäng. Lauda, millel asub avatud piibel, kaunistab sinine kangas ehk
taevalikkuse värv. Neitsi Maarja kannab seljas suursugust punast ürpi, mis rõhutab sügavat
armastust. Ingel hoiab madonna pea kohal krooni ehk taevakuninganna sümbolit. Terrassil