Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine
Põhitoon tekib siis kui häälekurrud tervikuna võnguvad
Ülemtoon tekivad häälekurdude osade võnkumisel, on põhitoonist täistooni võrra suuurem. Suuõõned teatud ülemtoonid
võimenduvad, teatud sumbuvad. Võimenduvad need, mille võnkesagedus langeb kokku õhusamba võnkesagedusega.
Resonandid ehk formandid Resonantseerumine toimub õõntes. Resonandidega saab hääl endale kvaliteedi. Resonandid ehk
formandid F1,F2,F3,F4. Mida suurem F2 sagesud on, seda eespoolsem vokaal on. Mida väiksem F1 väärtus, seda kõrgem vokaal.
Ümarvokaalide (ö, ü) puhul F3 väärtused väiksemad kui (e, i). Helilainet saab lugeda spektogrammi abil (spekter: intensiivsus;
sagedus). Formandid tulevad esile spektri tippudel.
38. Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja aja kaudu (spektrogramm ja spekter)?
39. Mis annab erinevatele täishäälikutele erineva kvaliteedi?
+
40