Muusikapsüholoogia
samal ajal kõlavast osahelist, millel igaühel on teistest erinev kõrgus. Tajus sulavad taolised osahelid kokku
üheks tervikuks, ehkki mõnkord suudetakse neid välja eristada, kuulata. Osahelid=ülemhelid-madalaim on
põhitoon, osaheli nr.2=esimene ülemheli jne. Osahelide sagedused on kindla kõrgusega heli puhul tavaliselt
väikeste täisarvude suhtes. Nt:1.osaheli e.põhitoon on 440Hz, teine on 880 Hz, kolmas 1320 Hz Harmoonilised
osahelid-osahelide sagedussuhted on väljendatavad väikeste täisarvude suhte abil. Osahelide struktuur-
helispekter. Teoreetiliselt on ülemhelide rida lõpmatu, kuid muusikaga seoses tekib harva vajadus rääkida
osahelidest suurema järjekorranumbriga kui 16. Vahemik 1-16 hõlmab kokku 4 oktavi. Seisev laine-piki
puhkpilli teatud sõlmpunktides õhurõhk ei muutu, naabruses aga muutub suure amplituudiga. Ülemhelidega
katsetatakse lauldes nt Mongoolias, Aafrikas. See on seotud eelkõige tämbriga
annaabi.ee 
