Langev osa sõltub OPvõimendi tüübist, sest eritüüpi OPvõimenditel on transiitsagedus erinev. Horisontaalse osa paiknemine sõltub tegurist so. OPvõimendi sisemisest ehitusest. Reaalsel OP võimendit on vaja palju kõrgemat ülemist piirsagedust, kui seda võimaldab OP võimendi loomulik sageduskarakteristika. Nii näiteks vaadeldaval juhul on ülemiseks piirsageduseks ainult 20Hz. Sageduskarakteristikat saab kujundada negatiivse tagasiside abil, mille toimel võimendustegur väheneb, kuid võimenduse ülemine sageduspiir kõrgeneb. Juhul kui on vaja korigeerida alumist sageduspiiri, siis kasutatakse selleks sisendis RC ahelat nagu see on näidatud helivõimendi näite korral. Tagasisidega võimendite korral tuleb aga arvestada, et saavutatav sageduskarakteristika ei saa kunagi ulatuda väljapoole kasutatava võimendi naturaalset sageduskarakteristikat
loetakse sagetust millel esineb sageduskarakteristika langus kolme dB võrra ( see on samaväärne 0,7 K/0) on võimenduse sageduspiir nõrga tagasiside korralumbes 800Hz tugeva tagasiside korral aga umbes 20 KHz. Seega võime öelda et tagasiside kujundamisega saame valida (mõjutada) nii võimndusteguri väärtust kui sageduspiiri, seejuures ei tohi unustada et mingi tagasisidega ei saa minna väljaspoole korikeeritud OP-võimendi sageduskarakteristikat. Juhul kui see meid ei rahulda tuleb kasutada kõrgema transiitsagedusega transiitsagetust. OP-võimendi rakendusi Ajalooliselt võeti OP-võimendi kasutusele matemaatiliste tehete elektriliseks sooritamiseks, kuigi kaasajal kasutatakse OP-võimendeid enamasti universaalse elemendina leiab ta ikkagi kasutamist ka operatisoonide teostamisel. Nii näiteks automaatikas kus regureelitav suurus sõltub mitmest tegurist see on ....signaalist. kasutades summeerivat võimendit on võimalik
annaabi.ee 
