ultrahelisid hingatsist allpool asetsevates ninaõõne käikudes. Sealt juhitakse tekkinud helivõnked kitsa voona kuplikujulisse rasvapadjandisse ja edasi lainetena potentsiaalsesse sihtmärki. Tagasipöörduv kaja jõuab delfiini sisekõrva ta rasvaga täidetud alalõuas olevate kuulmekäikude kaudu (Joonis 4) (Shuker, 2005; Downer, 2000). Delfiin saadab meres ujudes igas sekundis välja 10 kuni 20 impulssi, kala leidmiseks peab nende sagedus jõudma 200-ni. Terve sagedusastmiku läbi skaneerimise asemel vallandab ta silmapilkse helivalangu. See sisaldab erinevaid sagedusi, millest kõrgeim võib jõuda 200 000 hertsini. Dekodeerides keerukaid kalamustreid ümbrusest üldpildi saamiseks (madalsagedustel), parandab delfiin sageduskanaleid neid häälestades, et uuritavast objektist täpsemat infot saada (kõrgsagedustel). Selline täpsus võimaldab eristada 1/3 millimeetri jämedust võrku.
MHz 3...30 GHz 10...1 cm sentimeeterlained SML 30...300 GHz 10...1 mm millimeeterlained MML Vastuvõtjate liigitus 1. Sagedusala (AM) järgi 2. Kasutusala (FM) järgi 3. Signaali moduleerimise viisi (SSB) järgi [LSB, USB] 4. Telegraaf 5. Lülitusskeemi järgi 6. Võimenduselemendi järgi (transistorid, mikroskeemid, tunneldioodid jm.) 7. Tööliigi järgi 1. Sagedusastmiku järgi a) pikk- b) kesk- c) lühi- d) ultralühilaine VV 2. Kasutusala järgi 1) raadiolevi VV 2) eriotstarbelised ja raadioside VV 1) Raadiolevi a) ringhäälingu VV b) TV ehk vaatelevi VV 2 Raadiovastuvõtjad 3) Eriotstarbelised c) raadioside
annaabi.ee 
