Digitaaltelevisioon DVB-T (Digital Video Broadcast Terrestrial 'Digitaalne Video Ringhääling Maapealne') on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks maapealsete saatjate ("mastide") võrgustiku kaudu, sarnaselt seni edastatavale analoogtelevisiooni signaalile ning samades sagedusalades. DVB-H tehnoloogia on DVB-T süsteemist kohandatud maapealse digitaaltelevisiooni süsteem, mis on spetsiaalselt mõeldud kaasaskantavatele ja akutoitel olevatele vastuvõtjatele. DVB-H võimaldab kasutada suurekiiruselist allalaadimiskanalit, mida pakutakse eraldiseisva teenusena või osana mobiilvõrgu teenustest, millega tavalised kaasaskantavad terminalid nagunii ühenduvad. DVB-C (Digital Video Broadcasting - Cable) on tehnoloogia digitaalse
Eestis 06.05.1991. sagedusalal 450 Hz töötav NMT-450 võeti kommertskasutusse esimesena Saudi Araabias 1.09.1981. I võrk Põhjamaades lasti käiku 01.10.1981 Rootsis, Norras ja Taanis, Soomes 1982 Globas System for Mobile Communications (GSM) Kõige populaarsem standardi mobiilside süsteem maailmas. Erineb NMT-st tehnoloogia poolest. Signalisatsiooni ja kõne kanalid on digitaalsed, II põlvkonna mobiiltelefonid (2G). 900 MHz või 1800 MHz sagedusalades. 3G III põlvkond, mobiiltehnoloogia standardite kogu. Teenused hõlmavad: kõne-, videokõne- ja andmeside mobiilseid teenuseid. Kõrged andmesidekiirused (14,0 Mbit/s alla; 5,8 Mbit/s üles 6. Televisioon a) Saatejaam b) (televiisori) Vastuvõtja Saatejaam muudetakse telepilt vastava sagedusega elektrivooluks. Ikonoskoop seade, kus seda tehakse (ekraan) Vastuvõtja muudab vastava voolu telepildiks (tagasi) Kineskoop ARVUTUSVALEMID F= 1/ T c= f
11b, mis toimib litsentsimata vabasagedusalas 2,4 Ghz. Selle andmeedastuskiirus on kuni 11 Mbit sekundis. See on ainus traadita andmesidestandard, mis on integreeritud Windows XP operatsioonisüsteemi ja on leidnud aktsepteerimist kõigis juhtivates tööstusriikides. Seega on tegemist kindla standardiga, mille kasutajaskonnaks on miljonid inimesed. WiFi areneb ja kasvab kiiresti -- kiirus suureneb peagi viis korda (54 Mbit/s) levialas, kus kuni 300 m on otsenähtavust. Kaks loavabades sagedusalades kõige uuemat raadioandmesidevõrkude kasutatavat standardit IEEE802.11a (5 GHz sagedusalas) ja IEEE802.11g (2,4 GHz sagedusalas, ühildub IEEE802.11b ga) võimaldavad raadiovõrgu läbilaskevõimet siiski mõnevõrra suurendada ning seetõttu on viimasel ajal kogumas populaarsust ka Eestis. Siiski pole 5 GHz sagedusalale üleminek siiani olnud väga intensiivne, kuna esiteks eeldab see mõnevõrra suuremat investeeringut, teisalt aga ei luba seadmete tehnilistesse andmetesse märgitud
Vigade parandamiseks on ette nähtud korduvsaatmise võimalus (ARQ). Rakendustasemel võimaldab 802.16 edastada Ethernet, ATM, TDM heli ja IP teenuseid 16.WiMAX raadioühendus WiMAX kasutab mitmeid kasutusõigusi vajavaid kuid ka üldiseks kasutamiseks eraldatud sagedusvahemikke. See võimaldab süsteemi kasutamist kõikjal maailmas. Sagedusalas 3,5 GHZ kasutatakse kanaleid ribalaiusega 1,75; 3,5 ja 7 MHz. MMDS sagedusalas kasutatakse kanaleid ribalaiusega 3 ja 5,5 MHz. Kasutusloata sagedusalades võib kanali ribalaius olla 10 MHz. Vigade parandamiseks kasutatakse ReedSolomon ja konvolutsioonkodeerimist. Üleslaadimisel saab kasutada täiendavaid alamkanaleid. Määratud on 16 erinevat kandevsageduste kogumit, igas 12 alam kandevsagedust. Abonentjaam saab üleslaadimisel kasutada 1, 2, 4, 8 või kõiki kogumeid samaaegselt. Rohkem kui ühe kogumi korral kasutatakse 8 pilootsagedust. Ajaliste erinevuste korrigeerimiseks on ette nähtud võimalus preambula saatmiseks tihedamini
Vigade parandamiseks on ette nähtud korduvsaatmise võimalus (ARQ). Rakendustasemel võimaldab 802.16 edastada Ethernet, ATM, TDM heli ja IP teenuseid 16.WiMAX raadioühendus WiMAX kasutab mitmeid kasutusõigusi vajavaid kuid ka üldiseks kasutamiseks eraldatud sagedusvahemikke. See võimaldab süsteemi kasutamist kõikjal maailmas. Sagedusalas 3,5 GHZ kasutatakse kanaleid ribalaiusega 1,75; 3,5 ja 7 MHz. MMDS sagedusalas kasutatakse kanaleid ribalaiusega 3 ja 5,5 MHz. Kasutusloata sagedusalades võib kanali ribalaius olla 10 MHz. Vigade parandamiseks kasutatakse ReedSolomon ja konvolutsioonkodeerimist. Üleslaadimisel saab kasutada täiendavaid alamkanaleid. Määratud on 16 erinevat kandevsageduste kogumit, igas 12 alam kandevsagedust. Abonentjaam saab üleslaadimisel kasutada 1, 2, 4, 8 või kõiki kogumeid samaaegselt. Rohkem kui ühe kogumi korral kasutatakse 8 pilootsagedust. Ajaliste erinevuste korrigeerimiseks on ette nähtud võimalus preambula saatmiseks tihedamini