BINGE EATING DISORDER EHK KOMPULSIIVNE ÜLESÖÖMINE Risto Tõldsep IX klass 2014/15 Mis see on? · Kompulsiivne ülesöömine ehk kompulsiivne toitumishäire, tuntud ka nimetuse all toidusõltuvus, on söömishäire, mida iseloomustatakse kui kinnisideelise, kompulsiivse suhtumisena toitu. · Isik, kes kannatab kompulsiivse söömishäire all, satub sagedatesse ülesöömis või õgimisperioodidesse, mille vältel ei suuda oma toitumist kontrollida. Põhitunnused · Õgimishood süüakse ka siis, kui ei olda näljane. Neil on kinnisideed: sage rohkest söögist fantaseerimine, isuäratavate toitude visualiseerimine, söömise salajane planeerimine jne. · Erinevalt buliimikutest ei püüa ülesööjad esile kutsuda tahtlikku oksendamist. · Toitu kasutatakse vahendina, et varjata oma emotsioone,
Põhjused KMP ülesöömisel on üldiselt järk-järguline areng, mille originaalmuster pärineb sageli lapsepõlvest. Tavaliselt algab see märkamatult, kui laps pöördub toidu või maiustuste poole, millal iganes tunneb, et peab end tujust ära olles lohutama. Aja jooksul kinnitub tunnetus ajutegevuses ning õpitakse selgeks harjumus, et toit aitab leida lohutust. Iseloomulikud tunnused Isik, kes kannatab kompulsiivse söömishäire all, satub sagedatesse ülesöömis– või õgimisperioodidesse, mille vältel ei suuda oma toitumist kontrollida. Sageli võidakse tunda end hullunu või kontrolli kaotanuna, reeglina pärast seda, kui ollakse ka pärast normaalse ja mugava täiskõhutunde saavutamist ahnelt edasi söönud. KMP ülesööjad tunnevad end võimetuna ning ei suuda saavutada kontrolli toidu koguse ning söömissageduse üle. Nad võivad tunda, et ei suuda lõpetada söömist, söövad väga kiiresti ka siis
annaabi.ee 
