Närvisüsteem
juurdevoolust retikulaarformatsiooni ning korteksist ja subkortikaalsetest struktuuridest tulevate
destsendeeruvate teede aktiivsusest. Sel teel on moodustunud aju ja ajutüve vaheline retsiprookne seostus.
Ärkvelolekus toimuvaid ARAS-i aktiivsuse väiksemaid fluktuatsioone peetakse vastutavateks subtiilsete
käitumismuutuste (näiteks tähelepanu astme) eest.
1)retikulaarformatsiooni elektriline ärritamine sõltuvalt elektroodi asukohast, ärritamise sagduse suurusest ja
sõltuvalt looma seisundi olekust kutsub esile, kas uinumise või ärkaamise.Järelikult tuleks oletada une- ja
ärkvelolekukeskusteolemasolu, kusjuures retikulaarformatsiooni kaudaalsematel osadel on nähtavasti
rostraalseid osi pidurdav mõju
2)retikulaarformatsiooni neuraalne aktiivsus ei ole une, eriti REM une ajal mitte väiksem kui ärkvelolekus (nagu
eeldaks retikulaarformatsiooniteooria), vaid on ainult teisiti organiseeritud
annaabi.ee 
