Eesti looduskeskkond
· Rohkesti on ka soolaka veega rannajärvi- tekkinud neotektooniliselt kerkival
mererannal ja kannavad lahe, lalsi või mere nime. Mullutu Suurlaht, Linnulaht,
Sutlepa meri
· Rabades laukad ja laugasjärved
· Paealadel on karstiveest toituvaid ajutisi järvi- Võhmetu, Lemküla
· Ainulaadne Euroopas on Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv
· Inimese poolt rajatud tehisjärved- Narva, Paunküla ja Soodla veehoidla, Karksi ja
Saessaare paisjärved.
Eesti järvede suurus, sügavus ja veereziim:
· 50% Eesti väikejärvedest on kuni 3ha suurused
· 75% Eesti uuritud väikejärvedest on madalamad kui 10m
· 63% järvedest vahetub vesi 4 kord aaastas
· Järvevee kõige suuremad temperatuurimuutused toimuvad sügisel ja kevadel.
Järvede veereziim:
· Erineva temperatuuriga vesi on erineva kaaluga ja kihistub raskuse järgi.
· Vesi mille temp on +4kraadi on kõige raskem
annaabi.ee 
