Eduard Bornhöhe "Tasuja"
Kui Oodo oli keerulise iseloomuga poiss, siis Emmi meeldis Jaanusele väga ja lapsed
hakkasid tihti koos mängima ja said päris headeks sõpradeks.
Umbes 5 aastat oli mööda läinud ja noortele meeldis ikka koos aega veeta. Sel korral otsustati
koos ratsutama minna. Jaanusel oli uhke täkk, mille ta oli isalt 15- ndaks sünnipäevaks
saanud. Lossinoortel olid taltsad märad. Ja Oodo hakkas protesteerima, et tema selle
,,saepakuga" kuhugi ei lähe. Jaanus püüdis Oodot lepitada ja lubas tal oma täkuga ratsutada.
Oodo tegi vea ja lõi hobust, mispeale viimane kihutama hakkas ja noorhärra enda seljast maha
viskas. Jaanus viis hingetu Oodo seljas Prohveti- Pärdi koopa juurde, kus vana eremiit
noorhärrale elu sisse puhus. Kui Oodo üles ärkas ja talle meelde tuli, mis juhtunud oli, sai ta
väga vihaseks ja hakkas teisi oma ebaõnnes süüdistama. Ta lubas Jaanusele piitsa lasta anda,