Läänemeri
suurematest hõljuritest ja põhjaloomadest. Suve lõpul hakkab sügiskuduräim
koonduma parvedesse ja siirdub kudema.
2. KILU sarnanaeb väliskujult räimega, olles viimasest veidi jässakam, sest ta
kõhtmine osa on tugevamini arenenud ja sabauime alus laiem. Kilu on
suhteliselt kõrgema keha ja väiksema peaga. Kõige kergemini saab kilu
eristada nn kiilusoomuste järgi, mis paiknevad kõhuserval ja moodustavad
terava saekese. Viimane on tuntav, kui tõmmata sõrmega mööda kõhuserva
kõhuuimest ettepoole. Kilu erineb räimest veel kõhuuimede asetuse poolest.
Kilu levila hõlmab Läänemere lõuna- ja keskosa ning külgnevate lahtede need
piirkonnaf, kus vee soolsus ei lange alla 4 promilli. Kilu on pelaagiline
planktonitoiduline kala. Ta vastsed toituvad väiksematest hõljuritest
ränivetikatest, viburvetikatest ning aerjalaliste munadest ja noorjärkudest.