3) Cicero Oratio in Catilinam I, lõigud 1-3 ja 8-9, lk 274-275; kommentaarid lk 300 Trükkitud välja lehed 1.Kui kaua ometi, Catilina, kavatsed sa kuritarvitada meie kannatust? Kui kaua veel mõnitavad meid su märatsevad meeled? Millise piirini hoopleb su ohjeldamatu jultmus? Kas sind põrmugi ei heiduta Palatiumi öine kaitse ega linna öised valvepostid, ei rahva hirm ega kõigi tublide kodanike kogunemine, ei kõige kindlamini kaitstud senatikoosoleku paik ega senaatorite näoilmed? Kas saei märka, et kõik su kurjad kavatsused on avalikuks tulnud? Kas sa ei näe, et nad kõik teavad sed ja see on kammitsaks su vandenõule? Mida sa tegid möödunud, mida ülemöödunud ööl, kus sa viibisid, keda kokku kutsusid, mida otsustasid kes meist sinu arvate ei tea seda? 2. Oh ajad, oh kombed! Senat teab, konsul näeb, tema elab ikkagi! Elab? Vähe sellest, ta tuleb isegi senatisse, võtab osa avalikust nõupidamisest ja silmitsedes määrab igaühe meist tapaohvriks
annaabi.ee 
