Vanemrahavlaul-regilaul-tekkis 2000aastat tagasi Soomelahe ümbritsevatelt hõimudelt. Seotud igapäeva eluga ja esikohal on tekst. Vanarahvalauli liikideks olid töö ja tavandi laulud. Tekst jaguneb värssideks, oluline on algriim, sõnalagused on ühesugused, kasutatakse vana murde keelt. Viis on väikese ulatusega, regilaul o ühehäälne ja ilma pillisaateta. Esitajateks on naised, eeslaulja ja koorivaheldumine, improvisatsiooniline. Uuemrahvalaul- tekkimise aega 18. saj, põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, rahvuslik ärkamine, linnastumine ja suhtlemine erinevate maade vahel. Sisu- mõjutused ja lanud naaberrahvastelt. Liigid-tantsulaulud, laulumängud, negrutilaulud, armastuslaulud, tekkisid ka vaimulikud rahvalaulud. Tekst jaguneb salmideks tekstis valitsevaks lõppriim. Kasutatakse kirjakeelt. Viisiulatus on suurem(1-12astet) ja palju hüppeid, 20 saj levib mitmehäälsus, esitleti, või lauldi koos või üksi, kasut pillisaadet, laulud...
Ühes aia nurgas mängis Väägvere, teises aga Kärkna pasunakoor. Võistulaulmine pidi näitama kooride tõelist taset asjatundliku komisjoni hinnangu järgi. See pidi tooma ka objektiivset selgust, kas eesti rahva lauluoksus kannatab välja asjatundliku kriitika nõuded. Auhinnakomisjoni kuulusid Tartu kreiskooli direktor dr. Oettel, linnanõunik Walter ja eesti muusikamees A.Saebelmann. Komisjonile olevat auhindade määramine valmistanud tõelisi raskusi, aga viimaks teatas Saebalmann komisjoni otsused: Esimese auhinna sai Tallinna ,,Estonia" meeskoor, teise Kursi koor ja kolmas auhind anti 7 koorile (Tartu-Maarja, Palamuse, Tarvastu, Maarja-Magdaleena, Peetri, Jõhvi ja Koeru) Pasunakooride seas sai esimese koha Väägvere. Rahapuuduse tõttu oli esimeseks auhinnaks diplom kuld-, teiseks hõbe- ja kolmandaks pronkskirjaga. Laulupeo lõpp oligi käes. Jannsen avaldas oma emotsionaalses lõppsõnas tänu peost osavõtjatele
annaabi.ee 
