17. sajand Rootsi aeg
sellega tegelda. Hiljem lubas läänihärra õlut pruulida ja viina põletada ka rätsepadel.
1691. aastal oli Haapsalus 13 kaupmeeste gildi kuuluvat isikut.
Teine tähtis linnakodanike majandusliku tegevuse haru oli käsitöö. 1691. aastal oli
linnas u 30 käsitöölist. Käsitöölised koondusid vastavalt oma erialale tsunftidesse.
Oma tsunftid olid rätsepadel, kingseppadel ja kangrutel. Teistel käsitöölistel, näiteks
seppadel, tisleritel, sadulseppadel, pärlitikkijatel, klaasseppadel, habemeajajatel ja
kipparitel tsunfte ei olnud, sest nende alade käsitöölisi oli linnas tsunfti loomiseks liiga
vähe. Haapsalus on leidunud ka kullassepp.
Haapsalu oli 17. sajandil vaene linn ning linnakodanikel polnud käsitöölistele
aastaringi tööd anda. Nii leidsid enamik Haapsalu käsitöölisi tööd ka ümbruskaudsete
mõisate juures ning käsitöölistel oli endil ka kariloomad ning peeti põldu. Talupojad