Romaani stiil
kõrgemale, kõik hoiavad vaate kogu aja ühel tasemel, kinnitades sellega
ainult uuesti horisontaalsuse (loodisseismise) tunnet.
See mulje süveneb veelgi välisehitise lähemal vaatlusel. Üksikosad pole
omavahel veel kokku sulatatud, nad ei kasva üksteisest välja, vaid on
paigutatud nagu ilma sisemise sidemeta üksteise kõrvale ja külge.
Vaadatagu seinast väljaulatuvat koori kesklöövi lõpus.
Ta ei kasva kokku kesklööviga, ta kumer katus ei ulatu kesklöövi
sadulkatuseni, jääb madalamale ja nii mõjub kogu koori poolsilinder nagu
külgekleebituna. Samuti surub end ka ümmar torn nelitise nurka pikilöövi ja
ristlöövi vahele. Ta ei sula sinna, ehitis ei „seedi“ teda ära, ühe nurgaga jääb
ta keskehitisest välja, samuti kui tagakülje nelinurksed äärtornid. Ka
mõlemad kesktornid on nagu istutatud ehitisele. Nad ei kasva alt üles, vaid
rõhuvad kui pealepandud raskused ülevalt alla.
Nii mõjuvad kõik üksikosad külgepanduina