A.dumas Kolm musketäri terve raamat
akna juurest. «Mida te seal vaatate?» küsis d'Artagnan.
296
«Imetlen kolme suurepärast hobust, keda tallipoisid valjastest kinni hoiavad;
niisuguste hobuste seljas ratsutamine on vürstük nauding.»
«Seda naudingut võite te maitsta, kallis Aramis. Üks neist hobustest on teie oma.»
«Kas tõesti? Ja missugune?»
«Üks kolmest, see, missugune teile kõige enam meeldib: mina ei eelista ühtegi.»
«Ja see kallihinnaline sadulavaip, mis teda katab? Kas see kuulub ka mulle?»
«Muidugi.»
«Te teete nalja, d'Artagnan.»
«Sest ajast peale, kui teie jälle prantsuse keelt kõnelete, ei naljata ma enam.»
«Kas need kuldsed püstolitaskud, sametist sadulavaip ja hõbedane sadul kuuluvad
tõesti mulle?»
«Just teile, niisamuti nagu see paigaltammuv hobune kuulub mulle ja see teine tantsiv
hobune kuulub Athosele.»
«Oh sa igavene katk! Need on suurepärased loomad.»
«Mul on hea meel, et nad teile meeldivad.»
annaabi.ee 
