kõrbeid · Egiptus oli kõrbetest ümbritsetuna muust maailmast suhteliselt eraldatud, see lasigi areneda omamoodi kultuuril Looduslikud eripärad · Vihma Egiptuses ei saja · Põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele · Tulvavesi uputab Egiptuse alad üle juulis- augustis, see kestab kuni okt-nov-ni · Seejärel jääb maha viljakas mudakiht · Talvel-kevadel vili kasvab, suvel valmis · Egiptuses olid rajatud niisutussüsteemid · Veetõstukid saduffid, kaugematele aladele Looduslikud eripärad · Iseseisev arenemine · Tihe suhtlus naabritega puuds · Eraldatus päästis pealetungide eest · Üleujutuste eluline tähtsus kujundas mõttemaailma inimlik ja looduslik kord käis käsikäes Ajaloo põhietapid · Põlluharijate asulad alates 5000 a eKr · Kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki: Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptus · 3000 a eKr ühendas riigid Menes (Memphis)
Keskmine riik (20.-17. sajand eKr): Egiptuse kirjanduse kõrgaeg, nt kirjutati ,,Sinuhe jutustus", Teeba kaitsejumal Amon tõuseb panteoni tippu. Ühendamine lähtus Teebast, kuid Teeba kuningad pöördusid võimalust mööda Vana riigi traditsioonide juurde tagasi. Pealinn viidi delta juurde (Itani/ Itawy), surnuid maeti väikestesse püramiididesse Keskmise riigi ajal algas Egiptuse suurem professionaliseerumine, rajatakse ka esimesed suuremad irrigatsioonisüsteemid, võeti kasutusele saduffid. II vaheperiood: (17.-16. sajand eKr) Egiptuse pärimuses võõrvallutajate aeg, nn Hyksos, tulid deltas võimule, Egiptus oli jagatud kaheks delta oli Aasia päritolu hüksoslaste käes, Ülem-Egiptus Teeba valitsejate käes. Nn hüksoslased tõid Egiptusesse sõjakaarikud, mis levisid Egiptuses väga kiiresti. Hüksoslaste ülemvõimu tulemuseeks oli see, et Egiptus avanes senisest enam väljaspoole,