Rahvaluule
sündmuste kujutamisele lisandub isiklikke mõtteavaldusi, meeleolude ja tundmuste
väljendusi, nimetatakse lüroeepiliseks rahvalauluks. Siia kuuluvad
perekonnaballaadid mehetapjast, kuldnaisest, laulud imetegijast, imekandlest, karja
ja ehete kadumisest, orja kättemaksust, mõisavargustest, nekrutitest vm.
Näiteks:
LÜÜRILINE RAHVALAUL:
NOORMEHED NAGU METS
Olgem uhked, noored mehed,
olgem uhked, seiskem sirged,
nii kui kuused külma vastu,
lepad laia lume vastu,
sarapuud vastu saduda!
LÜROEEPILINE RAHVALAUL:
NÕMME NOORMEES.
Lätsi ma õitsi otsimaie,
õidsitulda tundamaie.
Riimiline rahvalaul
18. sajandil kujunes kirikulaulu ja kunstluule mõjul välja uuem rahvalaul. Seda
eristab regivärsist lõppriim. Uuem rahvalaul ehk riimiline rahvalaul erineb vanast
mitmeti, siin valitseb eepiline sisu ja meeste temaatika. Suureneb meeste
osatähtsus, pahameel mõisnike vastu, usuvahetus, revolutsioon, sõjad jne. Naiste