Rahvuslik liikumine Saksamaal ja Saksamaa rahvusriigi loomine
Maapäev lükkas reformikava tagasi
ning ei kinnitanud ka riigi eelarvet. 1862.aastal määras Wilhelm I Preisi valitsuse
juhiks tugeva isiksusena tuntud Otto Leopold von Bismarcki.
Otto von Bismarck viis koostöös kuningaga läbi sõjaväereformi ja juhtis riiki eelarvet
Maapäeval kinnitamata. Tema sihiks oli muuta Preisi suureks ja tugevaks riigiks,
kasutades selleks sõjalist jõudu.
1866. aastal provotseeris Bismarck Austria sõja Preisi vastu. Otsustavas lahingus
Tsehhimaal Sadova küla juures sai Austria armee hävitavalt lüüa. Tee Viini peale oli
vaba, kuid Bismarck loobus austerlaste alandamisest. Likvideeriti Saksa Liit.
Üle saja aasta kestnud võitlus ülemvõimu pärast Saksamaal oli lõppenud Preisi
võiduga.
Põhja-Saksa Liidust keisririigiks
1867.aastal sõlmiti Preisi eestvõttel Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulus 19 Saksa riiki ja
kolm vabalinna. Uue riigi rahvastik oli umbes 30 miljonit, selle lõunapiir kulges
mööda Maini jõge