Psüühikahäired
Buliimiaga koos esineb isiksushäireid ja probleemset psühhoaktiivsete ainete tarvitamist
ning ennastkahjustavad käitumist. Buliimiapatsiendi somaatiline seisund ei ole tavaliselt
nii ohtlik kui raske anoreksia korral. Häire ei mõjuta luutihedust, kuid
menstruatsioonihäired on tavalised. Oksendamine kahjustab hambaemaili. Buliimiaga
kaasnev impulsikontrolli puudus seostub vanemliku hoolitsuse vähesusega lapseeas.
Buliimiat kirjeldatakse ka kui enesekontrollihäiret või kui agressiivset,
sadomahhistlikku rünnakut oma keha vastu.
Buliimiat esineb noorukieas enam-vähem sama palju kui anoreksiat. Uuringute kohaselt
avaldub häire eluajal 1,1-4%-l naistest. Osa buliimiahaigetsest on põdenud varem
anoreksiat. (Laukkanen E. jt, 2006: 106)
4.2.1 F50.2 bulimia nervosa
Bulimia nervosa on sündroom, millele on iseloomulikud korduvad liigsöömissööstud ja
ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena patsient võtab kasutusele äärmuslikke
meetmeid toidu paksuks tegeva mõju vähendamiseks
annaabi.ee 
