kujutamist. Teos on kirj. epistolaarses vormis (kirjavormis). Ptkl on Makar Devuskin- lausa neiulikult puhta hingeeluga Peterburi ametnik kelle põhiprobleem on kuidas säilitada väljapääsmatus vaesuses inimväärikus. "Teisik" D. oli nö ajast ees kirjanik kes käsitles oma teostes palju alateadvuse probleeme. Nimijutustus kujutab kahestunud psüühikaga inimest "Märkmed surnud majast" 1861, D. vanglakogemused Venemaa vanglast. D. uurib kurjategijate olemust. Nn lõpetatud inimesi e. sadiste on tegelikult vähe, enamus on sooritanud kuriteo olude sunnil. Tema tähelepanekute järgi oli vanglas koguni venemaa paremik, nt kirjaoskuse protsent oli seal kõrgem kui vabaduses. "Ülestähendusi põranda alt" 1864, Ka see teos on uuenduslik, kuna on kirj. peategel. sisemonoloogi vormis. Peategel. on nn antikangelane kes ei varja oma hingeelu inetust vaid pigem demonstreerib seda. Ta lähtub nitseaanlikust põhimõttest et iga tema tegu on õigustatud põhim. "mina tahan"
[---] Iga maja ei ole majakas/, iga kaja ei ole kajakas/, iga kasu ei ole kasukas/, Miks peaks vasarat hoitama tingimata vasakus käes?//[---] ,,Prelüüd rüütlirüüs ehk Kui tülpid, ära tee väljagi" Mõnikord võtab luule ka lihtsalt hüüatuse kuju: Olen pettunud ettureis! Milleks mulle perutavaid statiste, kui küllalt kohtab erutavaid sadiste! Nõuan sult kirjalikku südametunnistust! 3. Tagasiminek sümbolismi juurde, luule muutumine filosoofiliseks, taustaks igavikulisus ja nukrus (,,Kas süvenev sügis viib sinugi?..."): Tuuled tulevad, Kaeblikult kiunlevad. Tuhmuvas kullas on võrad. Vaikuse tusased öökullid liuglevad.