Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused. HCl lisamisega tekkis valge sade, pärast tsentrifugeerimist kontrollisin sadestumise täielikkust, tekkis hägu; seega lisasin veel HCl ja tsentrifugeerisin; pärast teist sadestumise täielikkuse kontrolli tsentrifugaat jäi läbipaistvaks, tähendab sade sadestus täielikult. Pärast pesin sadet paar korda. Kirjutada kõikide toimuvate sadestusreaktsioonide võrrandid. −¿ → PbCl 2 ↓ 2+ ¿+2 Cl¿ Pb¿ −¿ → AgCl ↓ ¿ +¿+Cl ¿ Ag −¿ → Hg 2 Cl 2 ↓ 2+¿+2 Cl¿ Hg 2¿ Miks on üldjuhul vajalik järgnevate rühmade katioonide väljapesemine sademest? Järgnevate rühmade katioonide väljapesemine sademest on oluline selleks, et need ei hakkaks segama I rühma katioonide tõestamist. Miks tuleb üldjuhul pesta külma soolhappelise veega?
segudest muidu eraldada.Enne määramist jaotatakse katioonid rühmadeks, nii et nad üksteise määramist ei sega.Kõige laiemalt on tuntud katioonide analüüsi vesiniksulfiidi meetod, mille nimetus tuleneb sellest, et rühmadeks jaotamisel on oluliseks reaktiiviks H2S.Ligikaudu tänapäevast vesiniksulfiidimeetodit kirjeldas esmakordselt 1862.aastal Tartu Ülikooli professor C.Claus. Meetodi aluseks on katioonide jaotamine sadestusreaktsioonide abil viieks analüütiliseks rühmaks.Need rühmad, nende sadestusreaktiivid ja vajalikud tingimused on toodud juuresolevas tabelis.Tabelis näidatud rühmade eraldamine toimub numeratsioonile vastupidises järjekorras - alustatakse V rühma eraldamisest ning lõpetatakse II rühma eraldamisega esimesest.Analüüsi käigus võib jagada IV ja III rühma alarühmadeks (käesolevas juhendis ei käsitleta). Rühma Rühma kuuluvad katioonid Rühmareaktiiv Eraldamistingi-
annaabi.ee 
