Veekogud
Kui vesi
väljub maapinnale, siis ta temperatuur tõuseb ja rõhk väheneb ning sellega seoses halveneb
temas gaaside lahustuvus. Seetõttu eraldub pinnale jõudnud põhjaveest näiteks
süsinikdioksiidi, mistõttu väheneb vee happesus. (See on seotud sellega, et süsinikdioksiid
moodustab veega reageerides süsihappe, mis vees dissotsieerudes vabastab sinna
hüdrooniumioone.) See viib omakorda näiteks kaltsiumkarbonaadi sadestumiseni, mis
moodustab karbonaatse vee korral levinud allikatega seotud sette allikalubja.
Suure ioonidesisaldusega põhjavett võidakse kasutada ravi- või joogiveena.
Enamik Eesti allikaid avaneb Pandivere kõrgustiku jalamil, näiteks Endla looduskaitsealal.
Seda põhjustab suur vee infiltratsioon õhukese pinnakatte ning lõhelise aluspõhjaga
kõrgustikul, mis imbunud vee jalamil taas välja annab.
Aegviidu Siniallikad on tõusuveeallikate rühm, mis asub Harju maakonnas Tapa vallas,
annaabi.ee 
