peenestatud faasi mahu osa kehtib lahjendaud kolloidsüsteemide sadenemispotentsiaal laetud osakesed pannakse liikuma langeb pindaktiivse aine kontsentratsioon kile keskel, liitekohtades Olgu lahuse pinnal üks mool ainet rohkem kui ruumis, siis pindliig korral, kus peenestatud osakesed on kerakujulised, neil on mehhaanilisel jõul Sadenemisp tekib laetud kolloidosakeste see aga suureneb. Selle tagajärjel tekib pindkontsentratsiooni =1/S. Olgu ka lahuse ruumalas 1 mool pindaktiivset ainet. Viies ühesugused mõõtmed ning puudub igasugune vastastikune kindlasuunalisel liikumisel vedelikus. Kui surume kollidlahust läbi gradient, milline on suunatud kile keskele. Kontsentratsioonide väiksema hulga ainet ruumist pinnakihti, muutub pindpinevus d toime
) ja elektroosmoos, mis tekivad süsteemis siis, kui faaside liikumine on põhjustatud välise elektrivälja poolt. Teise rühma moodustavad need, mille korral faaside liikumist põhjustab väline mehaaniline jõud. o Elektroosmoos on peenestuskeskkonna liikumine välise elektrivälja mõjul, peenestatud faas jääb paigale. Puu kuivatamine. Voolamis-ja sadenemispotentsiaal laetud osakesed pannakse liikuma mehhaanilisel jõul Sadenemisp tekib laetud kolloidosakeste kindlasuunalisel liikumisel vedelikus. Kui surume kollidlahust läbi membraani, siis tekib mõlemal pool membraani potentsiaalide vahe- voolamispotentsiaal. -potentsiaali definitsioon: Mõttelist pinda, milles vastasioonid kolloidosakestega enam kaasa ei liigu, nimetatakse nihkepinnaks ehk libisemispinnaks ja sellele pinnale vastavat potentsiaali väärtust nimetatakse potentsiaaliks- Lisandite mõju: on kolloidosakese püsivuse mõõdupuuks
annaabi.ee 
